Haakeseadme kaskokindlustuse ehk CPM-i ehk masinakindlustuse puhul peab arvestama, et haakeseade on vara, millel on väga erinev väärtus ja riskiprofiil. Näiteks taimekaitsepritsi või külviku töökindlus on seotud kindlate tööaegadega ning nende remont võib olla kallis ning võtta aega.
Oluline on mõista, et haakeseadmete risk ei teki ainult sõites, vaid kahjud juhtuvad sageli töö käigus, haakimisel, manööverdamisel ning isegi hoiustamisel (nt võõrkehade ja ülekoormuse, kitsaste olude, varguse, vandalismi ja ilmastiku tõttu).
Kus haakeseadmeid kasutatakse ja kuidas see mõjutab kindlustuslepingut?
Haakeseadmete valik ulatub niidukitest, pritsidest ja külvikutest kuni presside, kiletajate, laoturite ning erinevate transpordi- ja kogumisseadmeteni. Just nende kasutus määrab selle, milliseid tingimusi peaks kindlustuslepingus rõhutama.
Taimekaitseprits
Väärtuslik ei ole ainult raam või paak, vaid töökindlad peavad olema ka pumbad, poomid, düüs, juhtautomaatika ja voolikud. Kahju võivad põhjustada nii põrutused kui ka rikked, mis tekivad kas surve või kemikaalide tõttu.
Niidukid, sh hooldusniidukid ja poomniidukid
Riskid seostuvad võõrkehadega (nt kivid, kännuotsad, metall), külgkaldest tulenevate löökidega ning tööorganite ja käiguosa kahjustustega.
Külvikud
Palju on täppisosi: külviosad, doseerimine, andurid). Kahju võib tulla nii mehaanilisest löögist kui ka niiskusest või valest hoiustamisest.
Pressid ja kiletajad
Kahjud on sageli seotud rullide, kettide ja ajamiosadega, ülekoormusega ning töö käigus tekkinud ootamatute takistustega.
Laoturid (sõnnik, läga, väetiselaotur)
Kahju võivad põhjustada keeruline töökeskkond ja transportimine. Kahjustusi võivad saada pumbad/ventiilid ja hüdraulika.
Kogurid ja transpordiseadmed
Töötavad suurte koormustega. Riskid tekivad nii maastikul – kraavid, kallakud – kui ka laadimisel, kinnitamisel ja vedamisel.
Millised kahjud haakeseadmeid kõige sagedamini tabavad?
Haakeseadmete kahjud pole tingitud liiklusõnnetustest, vaid nende spetsiifilisest kasutusest. Levinumad seadmetega seonduvad probleemid on järgmised.
- Võõrkeha- ja löögikahjud töö käigus (kivi, metall, peidetud takistus), seda eriti tööorganite ja lõikavate osade puhul.
- Põrutus/paindumine haakimisel või manööverdamisel – kahjustuda võivad tugijalad, raamid, kardaanialad, ühendused.
- Hüdraulika ja elektrikahjustused – need tabavad voolikuid, ühendusi, andureid, ja juhtautomaatikat (nt niiskus, surve, hõõrdumine).
- Vargus ja vandalism – haakeseadmed seisavad sageli hoovis, angaaris või vahel ka objektil.
- Transpordikahjud – laadimisel, kinnitamisel või vedamisel tekkinud vigastused.
Kaskokindlustus on kõige vajalikum just siis,
- kui kahju ei ole tekkinud kellegi teise süül
- süüdlast pole võimalik tuvastada
- kahju tekkis töö käigus
- kahju tekkis hoiustamisel näiteks ilmastiku tõttu
Mida haakeseadme kasko tavaliselt katab?
Kaitse täpne ulatus sõltub kindlustusandjast ja valitud tingimustest, kuid haakeseadmete puhul tasub lepingus väga konkreetselt üle vaadata järgmised punktid.
- Kas haakeseadmed on kindlustuses eraldi nimetatud või kuuluvad lisaseadmetena traktori/masina kindlustuse alla?
- Kindlustussumma: kas see vastab tegelikule väärtusele (eriti kallid seadmed ja elektroonika).
- Kasutusala: näitab kindlustatud eseme peamist kasutusotstarvet. Liigitus võib seltsiti erineda, nt üldehitusmasin, teetööde masin, põllumajandusmasin, metsamasin, karjääritehnika jne.
- Hoiustamise ja turvanõuded: millega peab hoiustamisel arvestama, et varguse/vandalismi kaitse kehtiks?
- Transport: kas laadimine, kinnitamine ja vedu on selgelt kaetud?
Kui haakeseade – on see siis näiteks prits, külvik, niiduk, press, kiletaja, laotur või kogur – on Sinu jaoks oluline töövahend, siis tuleb kindlasti mõelda sellele, kuidas see oleks parimal viisil kaitstud. Kui soovid haakeseadme kaskokindlustuse kohta rohkem infot, kirjuta info@kindlustusest.ee.
