Millal valida äriühingutest klientidele kasko lepinguga käibemaksuga hüvitamise lisakaitse?
Äriühingutest hüvitise saajate puhul ei arvestata üldiselt käibemaksu hüvitise hulka ulatuses, milles hüvitise saajal on õigus see tagasi saada või maha arvata. Sellisel praktikal on lihtne põhjus.
Kindlustusandja kohustus on hüvitada kahju ulatuses, mis hüvitab tekkinud tegeliku kahju, kuid hüvitis ei tohi ületada kahju suurust. Käibemaksu mahaarvamise õigus võib kaasa tuua olukorra, kus lõpptulemusena rikastub käibemaksukohustuslasest hüvitise saaja käibemaksu osa võrra.
Näiteks: kindlustusvõtja kui taastusremondi tellija tasub remondiarve käibemaksuga, kuid hiljem on tal õigus maksuõiguslikult käibemaksu osa oma maksukohustusest maha arvata.
Vaikimisi tähendab turul valitsev lähenemine järgmist:
- käibemaksukohustuslaste puhul hüvitatakse kahju enamasti ilma käibemaksuta;
- mittekohustuslased või need, kellel puudub mahaarvamise õigus, saavad hüvitise koos käibemaksuga.
Mahaarvamise õigus tuvastatakse kahjukäsitluse käigus igal üksikjuhtumil eraldi. Kui hüvitise saajal siiski puudub õigus käibemaksu maha arvata, tuleb seda eraldi tõendada. Hüvitise saajal võib tekkida ka vajadus enne mahaarvamist käibemaksu osa esmalt ise tasuda. Ka väljamakse tegemiseks teoreetiliselt mitu võimalust, näiteks:
- kindlustusandja hüvitab remondiettevõttele ilma käibemaksuta osa ja hüvitise saaja käibemaksu osa;
- hüvitise saaja tasub kogu remondiarve ise ja kindlustusandja hüvitab hüvitise saajale ilma käibemaksuta osa;
- liisingusõiduki täishävingu korral on hüvitise saajaks hoopis liisinguandja, kuna taastusremonti ei teostata ja kindlustusvõtja ei ole sõiduki omanik.
Mis on käibemaksuga hüvitamise lisakaitse?
Käibemaksuga hüvitamise lisakaitse on tegelikult lihtne eritingimus poliisil. Selle olemasolul ei kontrolli kindlustusandja igal üksikjuhtumil eraldi, kas hüvitise saajal on õigus käibemaks maha arvata.
Kindlustusandja hüvitab kahju automaatselt koos käibemaksuga eeldusel, et klient seda vajab ja lõpptulemusena ei ületa hüvitis kahju suurust. Kindlustusvõtja jaoks muutub kahjukäsitlus prognoositavamaks ja vähem koormavamaks.
Kindlustusesti klientidel on e-poes võimalik lisakaitset ise juurde valida ja mugavalt pakkumisi võrrelda.
Millal on käibemaksuga hüvitamise lisakaitse soovitatav?
Käibemaksuga hüvitamise lisakaitse on mõistlik valida eelkõige siis, kui:
- sõiduk on liisingus ja liisingutingimused näevad ette kohustuse eritingimusega kindlustada;
- hüvitise saajaks on käibemaksukohustuslasest äriühing, millel võib puududa kahju korral võimalus kogu käibemaksu maha arvata;
- hüvitise saajal on küll võimalik käibemaksu osa maksukohustusest maha arvata, kuid võivad puududa rahalised vahendid enne mahaarvamist käibemaksu osa eest tasumiseks.
Konkreetne hüvitamise kord sõltub kindlustuslepingu tingimustest ja võib kindlustusandjate lõikes erineda.
Lisakaitse valimine võib mõjutada kindlustuspakkumiste valikut ja kindlustusmakse suurust.
Eraisikutest hüvitise saajaid ülaltoodu ei puuduta – sõidu- ja pakiautode kahjud hüvitatakse koos käibemaksuga.
