Kindlustusjuhtumid ei piirdu sageli vaid lihtsate materiaalsete ja isikukahjudega. Tihti ei teata, et kahjuhüvitus katab palju enamat. Reaalsuses laieneb kindlustuskaitse ka viga saanud liiklusmärkidele, haljastusele ja keerulisematel juhtudel ka lausa ehitiste või asfaldi taastamisele.
Sõidukikahjudele lisaks hüvitab liikluskindlustus ka isikukahjud, mille maksimaalne summa on õnnetuse korral Eestis 6,45 miljonit eurot. Tasub teada, milline on õigesti tegutsedes liikluskindlustuse kasu muudegi varaliste kahjude korral ning mida üldse liiklusõnnetuse puhul teha. Sellest artiklist leiad 10 olulist punkti, millest peaksid meie meelest teadlik olema.
Auto ja jalgratta kokkupõrge: kes hüvitab kahju?
Esmatähtis on muidugi sõita turvaliselt ja olla liikluses tähelepanelik. Õnnetus aga ei hüüa tulles. Et säästa end veelgi suurematest probleemidest, veendu aga, et Sul on vajalik kindlustus sõlmitud ning vähemalt tekkinud kahjude hüvitamise pärast ei pea Sa oma pead vaevama. Muidugi muutub antud teema eriti aktuaalseks suvekuudel ning soojemate ilmadega.
Kahjude korvamine sõltub sellest, kes on süüdlane.
Kui õnnetuses jääb süüdi autojuht, hüvitab jalgratturile tekitatud kahju, sealhulgas ka tekitatud tervisekahjustused, liikluskindlustus.
Kui õnnetuses oli süüdi jalgrattur, hüvitatakse talle tekkinud kahju auto kui suurema ohu allika liikluskindlustuse alt, kuid hüvitist vähendatakse vastavalt ratturi süüle. Samuti võib auto omanik sel juhul tekkinud kahju hüvitamiseks jalgratturile omakorda nõude esitada. Sellise kahju hüvitab jalgratturi vastutuskindlustus, mille saab sageli soetada näiteks koos kodukindlustusega.
Tähtis teada! Kodukindlustusega käib kaasas kaks erinevat vastutust – üks neist on piiratud kinnisasjast tekkinud kahjuga ja teine siis laiem eraisiku vastutus. Praegusel juhul peaks valitud olema kindlasti neist viimane.
Kui jalgratas põrkab mõne autoga kokku või sõidab lihtsalt seisvale autole otsa, võib see osutuda äärmiselt kulukaks õnnetuseks. Kui inimesel pole siis eelmainitud vastutuskindlustust sõlmitud, tuleb tal endal rahakott lahti teha ja kannatada saanud auto kahjud kinni maksta.
Kuidas tegutseda, kui sõitsid autoga kraavi?
Keerulised teeolud on Eestis tavapärased ega tohiks kedagi üllatada. Ometi võib õnnetus juhtuda ka siis, kui liikled eeskujulikult ning kasutad libedal ajal talverehve. Sellises olukorras aitab Sind kaskokindlustus. Kui oled autoga kraavi sõitnud või jäid lumehange kinni, saad kaskokindlustuse olemasolul endale puksiirabi appi kutsuda. Autoabiteenus on olemas igas kaskopaketis ning kliendile on see tasuta!
Võimalusel uuri! Kraavisõidu korral võta ühendust enda liikluskindlustuse andjaga. Vahel on olemas võimalus, et kui põhjustasid õnnetuse ning sõitu enam jätkata ei saa, viib puksiir auto ning selles olevad reisijad tasuta soovitud sihtpunkti.
Kahjujuhtumi kulukaim osa võib olla hoopis haljastuse taastamine
Tihti mõeldakse ekslikult, et liiklusõnnetuste korral on sõidukite taastamine kahjujuhtumi kõige suurem kulu. Reaalsuses võib hoopis ümbrusele tekitatud kahju olla sellest palju kulukam. Näiteks olukorras, kus auto sõidab libeduse tõttu teelt välja ja selle tagajärjel kahjustatakse õnnetuspaiga haljastust või mõnda posti, liiklusmärki, valgusfoori vms.
Sellise avariieelse olukorra taastamine võib maksma minna 4000 eurot, mis oleks õnnetuse põhjustajale kindlustuse puudumisel ülimalt suur ja ootamatu väljaminek.
Tankimispüstol ununes bensiinipaaki: mis saab edasi?
Ikka ja jälle esineb olukordi, kus pärast auto tankimist unustatakse tankimispüstol kütusepaaki ning sõidetakse minema. Mõnedel juhtudel eeldatakse, et kui keegi kahju tekkimist pealt ei näinud, pole ka probleemi. Tegelikult on kõikides tanklates turvakaamerad ning õnnetuse põhjustajat on alati kerge tuvastada.
Kui võtad õnnetuse põhjustajana kohe süü omaks ning teavitad sellest tanklat, hüvitab tekkinud kahju liikluskindlustus. Kui aga lahkud sündmuskohalt, katab Sinu kindlustusandja esmalt tanklale tekkinud kahju ning hiljem on tal õigus tankla remondiks hüvitatud summa Sinult kui õnnetuse põhjustajalt tagasi nõuda. Sellistes olukordades on kahju suurus tavaliselt umbes 1000 eurot.
Mis saab, kui auto pole õigesti hooldatud ja tekib õnnetus?
Auto omamisega käib kaasas kohustus seda regulaarselt hooldada. Mis juhtub aga siis, kui avarii juhtub sellepärast, et Sinu auto ei olnud siiski korrapäraselt hooldatud – kuidas hüvitab liikluskindlustus sellisel juhul kahjud? Mida tasuks meeles pidada?
Autode hooldus on siinkohal tähtis, kui see on otseselt seotud tekkinud õnnetusega. Näiteks olid Su sõidukil väga vanad ning kulunud rehvid, mis ei vastanud nõuetele ning millega poleks tohtinud liikluses osaleda. Muide, väga paljude õnnetuste põhjustajaks ongi just see!
Niisiis, kui on olemas põhjuslik seos kulunud rehvide ja õnnetuse vahel, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitise suurust. Täpselt sama kehtib ka piduritega seoses: kui Sa pole pidureid õigeaegselt välja vahetanud ning õnnetus juhtus just seetõttu, võib hüvitis jääda täies ulatuses välja maksmata.
Kui aga hoopis õlivahetus on see, mis on õigeaegselt tegemata jäänud, puudub hoolduse ja õnnetuse vahel põhjuslik seos ning kindlustusselts korvab kahjud tavapärasel moel.
Kuidas käituda, kui parklas sai auto uks mõlkida?
Tegemist on väga tavapärase olukorraga– autojuht reisija avab ukse liiga hooletult ja kahjustab seega kõrval seisvat sõidkit. Mida teha, kui Sinu autole mõlk tekkis? Selleks fikseeri olukord ja pöördu koheselt oma kindustusandja poole. Kui süüdlane on teada (kas näed ise olukorda pealt või jätab süüdlane Sulle kirja), maksab kahju tekitaja liikluskindlustus auto keretööd kinni. Kui süüdlast ei leita, saab abi kaskokindlustusest. Sina maksad omavastutuse ja auto saab korda.
Kokkupõrge loomaga – mis on lahendus?
Tihti esineb kahjuks ka õnnetusi, kus sõidetakse otsa ootamatult teele hüpanud metsloomale. Kui näed teel või selle lähedal seismas või liikumas metslooma, võta kindlasti kiirust maha ja püüa kokkupõrget vältida. Kui aga õnnetus on juba juhtunud, teavita vigastada saanud või hukkunud loomast riigitelefoni 1247, vigastatud loomast kindlasti ka 56322200 (Eesti Metsloomaühing, kelle vabatahtlikud jõuavad sageli kiiremini reageerida kui ametnikel see võimalik on).
Uusi potentsiaalseid liiklusohtlikke olukordi loovast hukkunud suurulukist (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) anna teada 112. Linna või asula piirides auto alla jäänud loomadest võib teavitada ka kohalikku omavalitsust.
NB! Liikluskindlustus metsloomaga kokkupõrkel tekkinud kahjustusi küll ei hüvita, kuid siin on abiks kaskokindlustus. Vastavalt paketile ei nõua kindlustusseltsid vahel sellises olukorras isegi omavastutuse tasumist.
Mis saab siis, kui löökauk sõidukile kahjusid põhjustas?
Kevadeti on eriti sage võimalus, et Sul tuleb ootamatult teele tekkinud löökaukude vahel manööverdada. Suure hoo pealt teravate äärtega august läbi sõites võid lõhkuda auto rehvi või velje, raskematel juhtudel isegi mõne detailiga vastu maad põrutada. Sellised vigastused hüvitab kaskokindlustus. Kui kaskokindlustuse lepingut ei ole, on võimalus kahju välja nõuda tee omanikult.
Muide, ka kaskokindlustuse omavastutuse osa on võimalik tee valdajalt sisse nõuda. Näiteks mee pealinnas on tee valdajaks Tallinna linn. Kahjunõude esitamiseks fikseeri fotodena või videona kõik kahjustused ja löökauk ning teavita õnnetusest politseid. Seejärel lase remonditöökojal määrata ära auto remontimise hind ning esita kahjunõue koos tõendusmaterjaliga tee seaduslikule omanikule.
Kuidas kahjude suurust tõestada ja kelle poole pöörduda?
Ilmselt tead peast oma kindlustusseltsi, kes on valmis hüvitama õnnetuse korral tekkinud varalise kahju. Kuidas aga käituda, kui oled viga saanud ning vajad ka isikukahju korvamist? Kelle poole peaksid pöörduma ning millised on sel juhul järgmised sammud?
Liiklusseadus nõuab, et alati, kui inimene saab liiklusõnnetuses viga, tuleb kutsuda sündmuskohale politsei.
Iga kord, kui keegi saab liiklusõnnetuses viga, vormistatakse talle haigusloo kokkuvõte. Haiguslugu on Sulle kättesaadav Patsiendiportaali kaudu. Vigastuste kohta saad rohkem teavet ka kiirabikaardilt, Sinu raviarstilt ning perearsti ravijuhistest. Kindlustusselts kujundab oma seisukoha just nende dokumentide põhjal ja otsustab seejärel, millises ulatuses kahju hüvitamisele kuulub.
Töövõimetus- ja ülalpidamishüvitise määramiseks on vaja tuvastada sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud ja seda saab teha Maksu- ja Tolliameti õiendite kaudu. Kindlasti tuleb alles hoida ka kõik tšekid erinevate kulude kohta, mis vigastustega seoses tekkisid: näiteks ravimite tšekid, arstile sõiduks kulunud kütuse või takso kviitung, ratastooli või karkude rendi tšekk ja kõik muud sellised kuludokumendid.
NB! Hüvitatakse vaid need kulud, mille oled dokumentaalselt ära tõestanud.
Ainuke, mida ei saa seitsmest isikukahju liigist dokumentaalselt tõestada, on moraalne kahju. Võlaõigusseaduse kohaselt katab mittevaraline ehk moraalne kahju eelkõige kannatanu valu, olgu siis kehalist või hingelist. Näiteks kuuluvad sinna alla õnnetuse psühholoogiline mõju nagu mure ja kaotusvalu, heaolu langus kestva tervisekahjustuse süül ning samuti pikaaegsed füüsilised kannatused. Et selle kohta dokumente esitada ei saa, muutub siin eriti oluliseks kohane õigusabi. Seda, mil määral iga juhtumi puhul moraalse kahju hüvitamist nõuda, oskab hinnata kogenud jurist.
Võta meiega ühendust, kui soovid saada rohkem teavet või kindlustusalast nõu. Samuti siis, kui tahad sõlmida kaskokindlustus- või liikluskindlustuslepingut – oleme hea meelega abiks ning leiame kindlasti sobiva lahenduse. Kiirelt ja mugavalt!
PS! Täpsemalt saad lugeda kahjuhüvituse ning mittevaralise kahju kohta
www.kahjuhüvitis.ee või küsida nõu vandeadvokaadilt Olavi-Jüri Luik
